2025/05/26 by Merilo, Jaanika
#FOS: Political science
paper · doi:10.15158/phc5-nj20
Tänapäeval kasutavad avalikel allikatel põhinevat luureteavet küll julgeolekuasutused, ajakirjanikud ja avalik-õiguslikud organisatsioonid, kuid riigi ja avaliku sektori omavaheline koostöö on minimaalne ning vastava valdkonna kompetentsid laiemalt on Eestis alles algstaadiumis. Riigiasutuste ja erasektori süstemaatiline koostöö ning vastastikune kompetentside kasvatamine aitaksid oluliselt tõsta võimekust Eesti julgeolekustamiseks. Artiklis antakse ülevaade eri suundadest, kuidas nii rahvusvahelised kui ka Eesti mitteriiklikud avalikel allikatel põhineva luureteabega töötavad organisatsioonid ja ettevõtted on aidanud julgolekustada ja võimestada riigiasutusi ja riiklikku julgeolekut. Rõhuasetus on Ukrainas toimuval sõjal, mis algas hübriidsõjana, ning hübriidohul, mida kujutab Venemaa endast laiemalt ka Ukraina liitlastele, kaasa arvatud Eestile. Näited aitavad paremini mõista, milles seisneb mitteriiklike organisatsioonide tugevus ning kasutegur riikliku julgeoleku võimestamisele, samuti jagatakse soovitusi, kuidas Eesti saaks kasutada kolmandat sektorit ja valdkonnale spetsialiseerunud ettevõtteid nii siseriiklikuks julgeolekustamiseks kui ka rahvusvahelises julgeolekus. </i> <br><br> Võtmesõnad: luureteave avalikust allikast, OSINT, julgeolekustamine, hübriidsõda, hübriidohud