Andmepõhine vaade tärkavale eesti kirjakogukonnale 1800–1940. Rahvusbibliograafia, andmete rikastamine ja rahvakoolid

2025/05/01 by Peeter Tinits · 1 voice
Social Sciences · #Media, Communication, and Education #Philosophy

paper · pdf · doi:10.54013/kk809a2

published in Keel ja Kirjandus 68(5), 394-416 (SA Kultuurileht)

openalex publication_date 2025/05/01 · openalex created_date 2025/10/10 · openalex updated_date 2026/05/06

Abstract

1. Sissejuhatus XIX sajandi teisel poolel muutus oluliselt eestlaste roll tekstide kirjutamises, kirjastamises ja lugemises tänapäeva Eesti alal. Sajandi esimesel poolel oli trükisõna tänapäeva Eesti alal peamiselt saksakeelne – eestikeelseidki raamatuid (peamiselt religioosset kirjandust, veidi jutu- ja aimekirjandust) kirjutasid enamasti kohalikud baltisakslased (Vinkel 1966; Reimo, Paatsi 2010). Sajandi teisel poolel hakkas välja kujunema eesti soost […]

Discussions

• Keel ja Kirjandus: kuidas olid eri piirkondadest ja murdealadelt pärit inimesed esindatud raamatute avaldamise juures aastail 1800–1940, kirjutab Peeter Tinits: doi.org/10.54013/kk8... [bsky, 0 points, 0 comments]

Related

• Maakeeles on kirjutatud… (Saatesõna)
• „Kuid Kirjanike Liit pole seni veel kõiki suutnud liita ühiseks pereks”: Lisandusi Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu asutamise loole aastatel 1943–1946
• Kirjalikud jäljed eesti regilaulukorpuses
• „Ma olen kõnelenud!”. Varauusaegse Tartu ülikooli (1632–1710) akadeemiliste oratsioonide korpusest
• Christoph Blume XVII sajandi teise poole kirjakeele uuendajana