2025/08/01 by Heigo Kadakmaa, Kadakmaa, Heigo
Social Sciences · #European and International Law Studies #poliitika #riigikorraldus #riigivalitsemine
paper · doi:10.82245/ape.2004.1.524
openalex publication_date 2025/08/01 · openalex created_date 2025/10/10 · openalex updated_date 2026/07/01
Paljud neist probleemidest, mida me peame poliitilise otsustamisprotsessi haiguslikeks nähtusteks, tulenevad poliitiliste jõudude taotlusest tagada poliitikatele legitiimsus, samuti riiklikusse organisatsiooni sisseehitatud normatiivsetest ideaalidest, mis on oma olemuselt üksteist välistavad. Legitiimsuse funktsionaalne roll poliitilises elus ning normatiivsete väärtuste pingestatus hoiavad elus poliitilise debati alusväärtuste keskselt (Olsen 1988). Õigustamisel ja silmakirjalikkusel (Brunsson 1989, 1995) ning poliitilises jutus ja otsustamises avalduvatel tsüklilistel reformi-ideedel (Brunsson 1993) on nii mitmedki süsteemsed põhjused (Jacobsen 1960). Juhtimise seisukohast ei ole need otseselt vahendid sisemise kontrolli kehtestamiseks organisatsiooni tegevuse üle, vaid (sümboolne) võimalus keskkonnale demonstreerida, et juhtkond omab kindlat ülevaadet toimuvast (Brunsson 1995). Niisuguselt platvormilt saavad juhid võimaluse anda poliitilistele otsustele ning elluviimisprotsessidele tähendus ning näidata, et vastutus ja kontroll on poliitikute käes.